Saad täiskasvanuea pikkuse prognoosi vahemikuga — näiteks: 178 cm (169–186).
Vali poest
Lapse täiskasvanupikkus on umbes 80% ulatuses määratud geneetika poolt, seega vanemate pikkuse järgi saab hinnata, kui pikaks laps kasvab. Kalkulaator kasutab vanemate keskmise pikkuse valemit — see on potentsiaali hinnang, mitte täpne prognoos: ka toitumine, uni, tervis ja puberteet loevad.
Kuidas prognoos arvutatakse
- Poisile: (isa pikkus + ema pikkus + 13) ÷ 2.
- Tüdrukule: (isa pikkus + ema pikkus − 13) ÷ 2.
- Tulemusele lisatakse vahemik ±8,5 cm — see katab umbes 95% juhtudest.
Arv 13 cm on keskmine pikkuse erinevus täiskasvanud meeste ja naiste vahel — seetõttu poisile liidetakse ja tüdrukule lahutatakse.
Mis veel pikkust mõjutab
Geneetika seab koridori, kuid seda ei saavutata alati täielikult. Lõplikku pikkust kujundavad ka hea toitumine, piisav uni (kasvuhormoon eritub peamiselt une ajal), kehaline aktiivsus ja üldine tervis. Järsk kõrvalekalle „perekondlikust“ koridorist tasub lastearstiga üle vaadata.
Korduma kippuvad küsimused
Kui täpne on prognoos?
See on juhis, mitte garantii. Vahemik ±8,5 cm on üsna lai just seetõttu, et pikkus sõltub enamast kui geenidest. Enamik lapsi jääb sellesse koridori.
Mis vanusest saab arvutada?
Igas vanuses — valem põhineb vanemate, mitte lapse pikkusel, seega saab tulevast pikkust hinnata juba sünnist.
Kas lapse pikkust saab mõjutada?
Geneetikast dramaatiliselt „üle kasvada“ ei saa, kuid unepuudus, toitumise vaegus või kroonilised haigused võivad takistada potentsiaali saavutamist. Tervislik eluviis aitab lapsel kasvada oma koridori ülemisse ossa.